nädal 9

-

 

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus



1) Mark Zuckerberg
Meta juht on töötajate poolt kiidetud - Zuckerberg on väidetavalt nagu sõber oma töötajatega (samas ka ülemus) ja võtab vastu inimeste nõuandeid olenemata töötaja positsioonist ettevõttes. Seetõttu nimetaksin Mark Zuckerbergi coach'iks.
    Mark Elliot Zuckerberg. pilt: 1
Zuckerbergi on kirjeldatud kui enesekindla valikute langetajana: Facebooki eest pakuti Zuckerbergile 15 miljardit dollarit, millest Zuckerberg keeldus, tahtes oma ettevõtet uutesse kõrgustesse viia (Meta liitreaalsus, inimeste veel enamgi kokkutoomine tehnoloogia abil).
 

2) Elon Musk
Elon on üks minu lemmikinnovaatoreid. Raamatus "Elon Musk: Tesla, SpaceX, and the Quest for a Fantastic Future"[2], kirjeldab ajakirjanik Ashlee Vance Elon Muski pühendumust inimkonna tulevikku, mis on vorminud ka mehe iseloomu. 
Elon Reeve Musk. pilt: 2

Nimelt kirjeldas Vance, et Muski töötajad on mõnikord pidanud kokku puutuma Muski külma, empaatiavõimetu poolega. Kord kui inseneridel oli probleem, olevat neile öeldud lihtsalt "Tehke see korda". Huvitav on aga just see, et selline käitumine ei ole sugugi pahatahtlik, vaid nagu raamatut lugedes teada sain, on see tingitud Muski missioonitundest, mis tähendab seda, et inimene on tõesti fokuseeritud ühele konkreetsele eesmärgile ja jätab olukordades eesmärgi saavutamise seisukohalt vähem tähtsad osad kõrvale, keskendudes maksimaalselt eesmärgile ja selle saavutamisele. Muski ongi kirjeldatud kui loogilise, down-to-earth ja sellise hästi orienteeritud inimesena. Seega paigutaksin Muski leader'i alla - juht, kellel on selge pilt sellest, kuhu tahetakse jõuda.



Allikad:
[1]
[2] https://www.amazon.com/Elon-Musk-SpaceX-Fantastic-Future/dp/0062301233 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1.nädal

-
Image
    E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost 1) Macintosh 128K Esimene laialdaselt müüdud personaalarvuti koos graafilise liidese ja hiirega. Apple esitles seda 1984.aastal jaanuaris [1]. Arvuti pakkus kasutajasõbralikku kogemust - programme sai avada klikkides objekte kujutavatele ikoonidele (muidu oli tavaks avada programm selle nime käsureale sisestades); võimalusi programmiakende liigutamiseks [2]. Arvutiga kaasas olev hiir võimaldas ikoonidele klikkida ja neid liigutada [3]. Macintoshi rajas tee tuleviku arvutite kasutajasõbralikkusele ning Microsofti Windows'i OS-i loomisele. Joonis 1: Macintosh 2)  Betamax Tegemist oli tehnoloogiaettevõtte Sony poolt loodud videokassettmagnetofoniga, mis oli turul juba enne VHS-i. Kui aga VHS aasta aega hiljem peale Betamax'i turule ilmus, algas kahe toote vahel n-ö "sõda", milles jäi alla Betamax [5]. Betamax oli kallim kui VHS, samas VHS lubas salvestada tervet filmi - Betamax aga maksimaalselt 1 tunnijagu kaadreid. Lahingu võitis VHS
Read more

3. nädal

-
  E-ITSPEA 3: Uus meedia...? 1) Meediakanal 1 (kasutab uut meediat oskuslikult) Üheks parimaks traditsioonilise meedia kanali näiteks oleks ehk majandusteemaliste uudiste väljaanne Äripäev, mida omab Skandinaavia meediakontsern Bonnier Grupp [1] . Mingi teatud aja andis ettevõte välja nii digitaalseid kui ka paberkandjal väljaandeid. Mingi hetk leiti aga, et sellel pole otstarvet, kuna kõigil kahekümnetuhandel lugejal oli tol hetkel olemas ka Äripäeva digitaalkonto  [2] . Paberkandjal andis Äripäev ajalehti välja kord nädalas kuni 2023. aasta alguseni [3] . Peale seda mindi täielikult üle digitaalse väljaande peale. Peale selle on ettevõttel oma Instagrami konto, oma podcast ja raadiosaated ehk ettevõttel on esindatud eri digitaalplatvormidel. See võimaldab tal potentsiaalsete lugejate ees püsida. 2) Meediakanal 2 (paistab uues meedias kõvasti lahjem kui põhikanalis) Eesti Ekspress ja Kroonika on eesti uudistekanalid, nende uudiste vaatamiseks lähevad kasutajad tavaliselt delfi.ee või
Read more

2.nädal

-
Image
  E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu 1) E-post E-post on tänapäeva lahutamatu osa igasuguses suhtluses. Antud lahenduse algetest saab rääkida juba aastal 1965, kui Massachussets'i tehnoloogia instituudi kasutajad võisid näha sõnumeid arvutisse sisse logides (tegemist oli programmiga nimega "Mailbox". See süsteem sai toimida ainult siis, kui kasutajad kasutasid ühte ja sama arvutit [1] . Edasi loodi juba 1969.aastal ARPANET, mis võimaldas arvutid ühendada ühisesse võrku. 1971. arendati võrgus ühendatud arvutite jaoks välja emaili süsteem ning saadeti välja esimene e-tekstisõnum inimkonna ajaloos. Selleks, et näidata kuidagi, kuhu sõnum pidi minema, mõtles Tomlinson välja süsteemi märkimaks sõnumi sihtkohta: kasutajanimi@arvuti_nimi.  Seega oli nüüd võimalik ARPANET-is ka e-kirju saata [2] .  1976. aastaks oli selline leiutis nii populaarne et moodustas ARPANET-i võrguliiklusest 75%.              Joonis 1. Ray Tomlinsoni välja mõeldud @-märk, mida
Read more