E-ITSPEA blog

  E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid Üks ettevõte, kes Agiilse mudeli laiaulatuslikust kasutuselevõtust suurt kasu lõikas, on Philips. Peale mitmeid haldamise muudatusi võeti kasutusele Scrum board'id ja suurettevõttena pidi ka tiimid jagama omakorda väiksemateks tiimideks. Tänu sellistele muudatustele vabaneti bürokraatiast ja leiti probleemidele ka kiiremini lahendused, sest väiksemates tiimides töötavad inimesed teadagi tihedamalt ja vastutus on igaühel suurem [1]. See läheb kokku Agiilse manifesto ühe printsiibiga, mis märgib, et inimestevaheline koostöö on olulisem kui töövahendid ja protsessid. Muuhulgas saavutati järgmised tulemused [2]:           1. Keskmine tsükliaeg ( cycle ) muutus 18 kuust 6 kuuks     2. Kvaliteedi paranemine toodetel     3. 5 suuremat on-demand toote välja andmist aastas     4. jpm Rääkides Freemiumi ärimudelist, torkab esimesena pähe igasugused kohtinguäpi rakendused nagu Tinder. Tinderi saab tõmmata alla iga kasutaja ja hakata seal " swipe'

  E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Artikli arvustus: Anarchism triumphant: Free SW and the death of copyright Eben Moglen arutleb artiklis muuhulgas selle üle, kuidas vabavaraliste tarkvarade kasutus on muutnud arusaama ja pannud järele mõtlema intellektuaalomandist ja autoriõiguste piirangutest. Huvitav punkt, mille autor välja toob, on see, et vabatarkvarast rääkides, ei peeta silmas üksnes seda, kas tarkvara eest peab maksma või mitte, vaid seda kui suur on inimese vabadus vabatarkvara koopiate levitamiseks, mis võib olla ka raha eest. Nagu autor kirjeldab, tähendabki see seda, et teistele kasutajatele tuleb anda kõik õigused, mis ka endal on. Vaba tarkvara edu, sealhulgas GNU/Linuxi edu, tuleneb võimest rakendada erakordselt palju kvaliteetseid jõupingutusi suurte ja keerukate projektide jaoks. Tundub, et artikli autor tahab edasi anda sõnumit, et omandiõigus on see, mis võib teinekord olla takistuseks inimeste loomevabadusele ning kui omandiõigusesse

  E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus 1) Mark Zuckerberg Meta juht on töötajate poolt kiidetud - Zuckerberg on väidetavalt nagu sõber oma töötajatega (samas ka ülemus) ja võtab vastu inimeste nõuandeid olenemata töötaja positsioonist ettevõttes.  Seetõttu nimetaksin Mark Zuckerbergi coach 'iks.      Mark Elliot Zuckerberg. pilt: 1 Zuckerbergi on kirjeldatud kui enesekindla valikute langetajana: Facebooki eest pakuti Zuckerbergile 15 miljardit dollarit, millest Zuckerberg keeldus, tahtes oma ettevõtet uutesse kõrgustesse viia (Meta liitreaalsus, inimeste veel enamgi kokkutoomine tehnoloogia abil).   2) Elon Musk Elon on üks minu lemmikinnovaatoreid. Raamatus "Elon Musk: Tesla, SpaceX, and the Quest for a Fantastic Future"[2], kirjeldab ajakirjanik Ashlee Vance Elon Muski pühendumust inimkonna tulevikku, mis on vorminud ka mehe iseloomu.  Elon Reeve Musk. pilt:  2 Nimelt kirjeldas Vance, et Muski töötajad on mõnikord pidanud kokku puutuma Muski külma, empaatiavõimetu po

  E-ITSPEA 8: IT proff...? Olles vaadanud erinevaid tööpakkumisi IT-valdkonnas, võib väita, et mingisugune haridus on eelistatud. Reeglina, mida "kõrgem" ametikoht, seda suuremad nõudmised ning seega ka kõrghariduse nõue. Ilmselt võib väita, et puht kutsehariduse pealt igasugusele IT-tööle ei saa, samas kõrghariduse diplomi pealt võib saada mõnele oskustööle, mis oleks rohkem kutsehariduse tasemel. Näiteks õppides elektroonikat, on ilmselt võimalik kõrvalt juurde õppides minna elektrikuks, kuid elektriku haridusega ilma uut haridust omandamata elektrooniliste skeemide kavandajaks minna on ilmselt väga raske. IT-valdkonnas tundub haridus küll olevat eelistatud, kuid mitte otseselt nõutud - kuna valdkonnas on  (väidetavalt :) ) suur nõudlus, siis saadakse tööle tarkvara arendajaks juba omal käel õppides + mõnede sertifikaatide omistamisel. Valdkonna nõudluse tagajärjel on ka tekkinud Software Development Academy, kus lubatakse inimesest alla aastaga välja koolitada programmeeri

  E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus Jump to navigation Jump to search 1) Ärivaraline litsents annab võimaluse toote loojale olla paindlik. Sellega on võimalik osta just see litsentsi tüüp, mis tarkvara perspektiivist enim kasulikum tundub ja vastab ettevõtte vajadustele. Seetõttu oleks see tarkvaraprojekti elluviijale eriti kasulik siis, kui asi võtab suurema ettevõtte vormi ehk igas osakonnas võib olla vajadus erineva tarkvara järgi  [1] . Alguses, tasub antud litsents ära ka suletud lähtekoodi tõttu, mis võrreldes teise kahe litsentsiga, mis on vabavaralised, suudab toote sisu ka paremini ilmselt kaitsta . 2) Kui tarkvara on arendatud vabavaralise kommuuni poolt, siis see ka jääb vabavaraliseks ehk keegi ei saa võtta ära tehtud tööd, enda omaks kuulutada ja seda edasi müüa [2] . Samas ei ole see hea valik suurtele äriorganisatsioonidele, kes ei saa riskida sellega, et GPL-iga litsenseeritud kood satub nende tootesse. 3) BSD litsentsiga saab inimene seda

  E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber Jump to navigation Jump to search 1) Kõige paremini toimiv intellektuaalomandi komponent: Trademark ehk tootemärk on markeering, mis võimaldab toote või teenuse brändi eristada teiste toodete või teenuste brändidest [1]. Seaduslikult on ka võimalik tootemärgi omanikul kontrollida, kes seda kasutada võib [2]. Tegemist on vajaliku leiutisega, ilma milleta pole ilmselt võimalik mingi toote või teenusega kuhugi tänapäevale iseseisvalt jõuda. 2) Komponent, mida tuleks põhjalikumalt muuta: Copyright  ehk autoriõigus annab loojale majanduslikud ja eetilised õigused. See tähendab, et autor saab jällegi valida, kellele ta annab loa oma töö edasi jagamiseks ning eetilise poole pealt peab teda tunnustama selle töö autorina nii, et see ei tekitaks autorile mainekahju [2]. Autoriõigusest rääkides tuleb kohe pähe muusikute sissetuleku teema - kui artist loob laulu, siis ei pruugi ta saada sellest maksimaalset tulu. Kui laulule s