4.nädal

 

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Digiriigi 2030. aasta analüüs:

Tugevused:

    On teadvustatud mitmeid aktuaalseid asjaolusid, mis ka oma elust on silma jäänud või uudistest läbi käinud, näiteks et paljud käesolevad e-riigi teenused võivad osutuda kohmakaks ning tahaks ümber-arendust. Hea näide siinkohal näiteks e-tervise portaal Digilugu, kust saab oma tervisega seotuid andmeid (tervisenäitajate testide tulemused, arsti vastuvõttude kokkuvõtted, haiguslehed ja diagnoosid) näha. Portaal on nüüdseks juba muudetud, kuid varem oli kasutajaliides natuke eksitav ja raskesti mõistetav. See pole ka ainult minu arvamus, vaid ka teistega arutades on ilmnenud, et Digiloo kasutajaliides polnud kellelegi just mugav kasutada.

    

Nõrkused:

    Võibolla veidi ambitsioonika eesmärgina tundub väljatoodud arenguhüpe "Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada". Arvan, et päris 100% kontrolli keegi oma andmete üle kunagi ei saavuta. Võibolla isegi öelda, et 80% kontrolli ei saavuta, sest kasvõi juba Google'ist info otsimisel käiakse eri lehtedel ning salvestatakse kasutaja küpsised ning kogutakse muul viisil andmeid. Andmeid müüakse ilma kasutaja teadmata edasi reklaamiettevõtetele. Sellesmõttes võib Hiinat pidada eeskujuks, arvestades asjaolu, et neil on Google keelatud ning riik on siis järelikult arendanud välja asendusena oma enda tehnoloogiad - kõik privaatsuse eesmärgil. Arvan, et isegi kui rääkida riigitasemel andmete kogumisest, siis lõpuks peab kasutaja ikkagi oma andmed kasutusse andma, et üldse midagi kasutada saaks.

Võimalused:

Kindlasti paljutõetava võimalusena tundub tehisintellektil põhinev vestluskratt. Kratikava järgi on välja toodud arenguruumina eesti keeletehnoloogia rakendamine ning andmete kasutamise jaoks õiguste saamine, samuti ka asjaolu, et AI ei ole piisavalt usaldusväärne, et seda saaks sellises skoobis rakendada. Aga kõik mainitud arenguruumi punktid, on samas ka võimalused, kuidas riik jõuaks uuele tasemele. Arvan, et kui toodud probleemid suudetakse lahendada ja riigi kratt valmis ehitada, saab sellest läbilööv teema nii maailmas kui ka kohalikus mastaabis. Kui arvestada veel, et teenused koondatakse, kasutajal on lihtne saada vajalikule juurdepääs ("/.../ avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja. /.../"), võimaldab see lahendada kasutusega probleemid kiiresti ja võibolla ka kasutajaskond suureneb (tänu kogu asja lihtsusele ja kasutaja probleemide kiirele lahenemisele).

Ohud:

Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise pole uuritud. Küberturbega seotud probleemid võivad esile kerkida kui tehakse nii laiaulatuslikke muudatusi. Samuti ka kui kõik on nii kättesaadav, loob see hea eelduse teenuste väärkasutuseks või sisse häkkimiseks.