13. nädal

-

 

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT


IT-tugilahendused peaks olema kättesaadavad kõigile abivajajatele. Omaette teemaks on ka muidugi puuetega inimeste koolitamine neid sptetsiaalseid lülititega ratastoole ja ekraanisuurendusega kuvareid kasutama õpetamine. Kindlasti on osad seadmed kallid, mistõttu peavad ministeeriumil olema head suhted mõne välisriigiga, kes neid odavamalt just Eestisse turustaks. Seega arvan, et tugilahendusi tuleks käsitleda kui erivajadustega inimeste abivahendit. Lahenduste soetamist tuleks rahastada niipalju, et vajadused saaks kaetud. Samas jällegi selline tehnoloogia on kallis ja otsustaja rollis kasutaksin kindlasti oma mitme nõuandja abi, et välja selgitada kuidas kas a) tuua hinnad alla või b) kooskõlastada Haridus- ja Teadusministeeriumiga uue kava selliste seadmete ise tootma hakkamiseks. Lahenduste rahastamisel oleks vaja kuidagi puudeid või liitpuudeid kategoriseerida - millistele on vaja rohkem rahastust, millistele vähem ning kuidagi seada need olulisuse järjekorda (kuigi see on raske, sest üks puue ei ole vähem olulisem kui teine).



Allikas: [1]





Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1.nädal

-
Image
    E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost 1) Macintosh 128K Esimene laialdaselt müüdud personaalarvuti koos graafilise liidese ja hiirega. Apple esitles seda 1984.aastal jaanuaris [1]. Arvuti pakkus kasutajasõbralikku kogemust - programme sai avada klikkides objekte kujutavatele ikoonidele (muidu oli tavaks avada programm selle nime käsureale sisestades); võimalusi programmiakende liigutamiseks [2]. Arvutiga kaasas olev hiir võimaldas ikoonidele klikkida ja neid liigutada [3]. Macintoshi rajas tee tuleviku arvutite kasutajasõbralikkusele ning Microsofti Windows'i OS-i loomisele. Joonis 1: Macintosh 2)  Betamax Tegemist oli tehnoloogiaettevõtte Sony poolt loodud videokassettmagnetofoniga, mis oli turul juba enne VHS-i. Kui aga VHS aasta aega hiljem peale Betamax'i turule ilmus, algas kahe toote vahel n-ö "sõda", milles jäi alla Betamax [5]. Betamax oli kallim kui VHS, samas VHS lubas salvestada tervet filmi - Betamax aga maksimaalselt 1 tunnijagu kaadreid. Lahingu võitis VHS
Read more

3. nädal

-
  E-ITSPEA 3: Uus meedia...? 1) Meediakanal 1 (kasutab uut meediat oskuslikult) Üheks parimaks traditsioonilise meedia kanali näiteks oleks ehk majandusteemaliste uudiste väljaanne Äripäev, mida omab Skandinaavia meediakontsern Bonnier Grupp [1] . Mingi teatud aja andis ettevõte välja nii digitaalseid kui ka paberkandjal väljaandeid. Mingi hetk leiti aga, et sellel pole otstarvet, kuna kõigil kahekümnetuhandel lugejal oli tol hetkel olemas ka Äripäeva digitaalkonto  [2] . Paberkandjal andis Äripäev ajalehti välja kord nädalas kuni 2023. aasta alguseni [3] . Peale seda mindi täielikult üle digitaalse väljaande peale. Peale selle on ettevõttel oma Instagrami konto, oma podcast ja raadiosaated ehk ettevõttel on esindatud eri digitaalplatvormidel. See võimaldab tal potentsiaalsete lugejate ees püsida. 2) Meediakanal 2 (paistab uues meedias kõvasti lahjem kui põhikanalis) Eesti Ekspress ja Kroonika on eesti uudistekanalid, nende uudiste vaatamiseks lähevad kasutajad tavaliselt delfi.ee või
Read more

nädal 8

-
  E-ITSPEA 8: IT proff...? Olles vaadanud erinevaid tööpakkumisi IT-valdkonnas, võib väita, et mingisugune haridus on eelistatud. Reeglina, mida "kõrgem" ametikoht, seda suuremad nõudmised ning seega ka kõrghariduse nõue. Ilmselt võib väita, et puht kutsehariduse pealt igasugusele IT-tööle ei saa, samas kõrghariduse diplomi pealt võib saada mõnele oskustööle, mis oleks rohkem kutsehariduse tasemel. Näiteks õppides elektroonikat, on ilmselt võimalik kõrvalt juurde õppides minna elektrikuks, kuid elektriku haridusega ilma uut haridust omandamata elektrooniliste skeemide kavandajaks minna on ilmselt väga raske. IT-valdkonnas tundub haridus küll olevat eelistatud, kuid mitte otseselt nõutud - kuna valdkonnas on  (väidetavalt :) ) suur nõudlus, siis saadakse tööle tarkvara arendajaks juba omal käel õppides + mõnede sertifikaatide omistamisel. Valdkonna nõudluse tagajärjel on ka tekkinud Software Development Academy, kus lubatakse inimesest alla aastaga välja koolitada programmeeri
Read more